Kas sinu kujutise jäädvustamine ja selle töötlemine on olnud õiguspärane?
Konkureerivad huvid
Konkureerivaid huve
- sinu huvi kontrollida oma kujutise töötlemist ja
- sellele vastanduvaid teiste isikute huve
tuleb teineteisega võrdlevalt analüüsida ning leida õiglane tasakaal. Ühtede huvide allutamist vastanduvate õigushüvede kaitse nimel tuleb veenvalt põhjendada.
Õiglane tasakaal
Õiglase tasakaalu leidmiseks, tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte:
Kuidas ja mis olukorras on kujutis jäädvustatud?
Kas sinu foto on jäädvustatud nii, et oled olnud sellest teadlik ja sellega nõustunud? Kui foto on jäädvustatud ilma sinu nõusolekuta, tuleb küsida, kas nõusolekut oleks olnud mõistlikult võimalik enne või pärast küsida. Isegi, kui oled olnud nõus foto jäädvustamisega, ei tähenda see, et kiidaksid automaatselt heaks ka selle avalikustamise. Avalikustamiseks on vaja eraldi nõusolekut. Nõusolekut ei ole vaja, kui fotol on hulgaliselt isikuid ning kõigi nõusolekut küsida pole mõistlikult võimalik, näiteks massimeeleavalduste jäädvustamise puhul.
Vahel aga on fotograaf kasutanud foto saamiseks õigusvastaseid vahendeid, näiteks pildistanud sind salaja hetkel, kui sa oma aias päevitasid. Sellisel juhul ei ole fotod jäädvustatud mitte lihtsalt sinu nõusolekuta, vaid ühtlasi on õigusvastaselt sekkutud sinu eraellu.
Kas sinu kujutisel võib olla uudisväärtus?
Kas kontekst, milles su kujutis on jäädvustatud, võib mingil määral kuuluda avalikku sfääri? Sellistel juhtudel kehtivad su privaatsusele madalamad kaitsestandardid.
Kuidas kavatsetakse sinu fotot kasutada?
Kui foto on võetud ilma kavatsuseta see avaldada, peab foto autor foto võimalikul erineval kasutamisel tulevikus arvestama sinu õigusega kontrollida oma kujutise töötlemist.
Kas foto lisab väärtust avalikku huvi pakkuvale arutelule?
Kas foto on seotud mõne situatsiooniga, mis kuulub avalikku huviorbiiti Ühiskonnaliikmetel on õigus olla kursis üldist huvi pakkuvate küsimustega nagu poliitika, kuritegevus, katastroofid ja meeleavaldused. Sellistes olukordades, peab sinu õigust privaatsusele hindama võrdluses teiste ühiskonnaliikmete õigusega informatsioonile.
Siin tuleb vahet teha avalikku huvi pakkuvate teemade ning sinu eraelu detailide avalikustamise ning kajastamise vahel. Ka avaliku elu tegelase tegemised võivad olla puhtisiklikku laadi, hoolimata isiku enda tuntusest ja isegi juhtudel, kui need leiavad aset avalikus ruumis, nagu näiteks tänaval kõndides või restoranist väljudes.
Kui foto avaldamise ainsaks eesmärgiks on rahuldada lugejate uudishimu antud isiku eraelu vastu, ei panusta foto avaldamine ühelgi viisil avalikku arutellu.
Fotol oleva isiku eelnev käitumine
See tingimus on oluline siis, kui oled varem avalikustanud ajakirjandusele fotosid ja isiklikku teavet. Sellisel juhul oled oma tegudega andnud märku, et nõustud oma eraelu arutamisega ajakirjanduses ja seetõttu ei saa sa eeldada, et su õigus privaatsusele vastab samavõrra tugevatele kaitsestandarditele kui nende isikute puhul, kes pole kunagi oma andmete seesuguse töötlemise ja avalikustamisega nõustunud. Ometi ei tähenda tõsiasi, et isik on eelnevalt ajakirjandusega koostööd teinud, et tal puudub igasugune sõnaõigus fotode avalikustamise juures.
Foto sisu ja vorm ning selle avaldamise tagajärjed.
Kas foto on avaldatud kontekstis, kus selle juures olev informatsioon võib viia valearusaamade tekkeni? Kas sind on kujutatud solvaval viisil? Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kui foto avaldamine võib riivata su au, väärikust või mainet, võib sul olla õigus kahju hüvitamisele tsiviilõiguslikus korras.
Kas avalikustamine on põhjustanud sulle vaimset stressi või sind muul moel kahjustanud? Sel juhul on su õigust privaatsusele tõenäoliselt eriti tugevalt riivatud.
Kui populaarne on ajaleht või internetilehekülg, kus foto avaldati? Mida suurem on oletatav lugejaskond, seda tugevamalt on su õigust privaatsusele riivatud.