Viimasel paaril aastakümnendil kohaldatekse üha rohkematel töökohtadel videovalvet, seda nii avalikkusele ligipääsetavates ruumides, nagu näiteks poodides või restoranides kui ka piiratud ligipääsuga ruumides nagu haiglates või koolides.
Valve eesmärk
Tööandjad võivad põhimõtteliselt juhul, kui see teenib õiguspärast eesmärki, videovalvet kohaldada. Õiguspäraseks eesmärgiks võib olla näiteks laste kaitse lasteaedades või koolides või soov kaitsta oma vara varguste eest. Samas ei tohi kaamerad olla paigutatud kohtadesse, kus inimesed vajavad privaatsust kõige enam, nagu näiteks tualettruumidesse. Kaamera paigutamiseks sobivamad kohad on näiteks sisse- ja väljapääsud ning koridorid.
Videovalvest teatamine
Pea meeles, et su tööandja peab sind kohaldatava videovalve korrast teavitama ja et sul on õigus tutvuda enda kohta säilitatud andmetega. Vahel aga kui valvest teavitamine võib takistada selle eesmärkide saavutamist, ei pea tööandja sind sellest teavitama.
näide Kui tööandja kahtlustab, et mõni töötaja jagab konfidentsiaalset informatsiooni, nagu näiteks ärisaladusi teiste firmadega või varastab firma vara, võib kahlusaluste varjatud jälgimine piiratud aja vältel õigustatud olla.
Milliseid põhiõigusi võib videovalve rikkuda?
Videovalve piirab sinu kui töötaja õigust kontrollida enda isikuandmete töötlemist ning sekkub sinu eraellu. See võib rikkuda su õigust privaatsusele. Videovalve käigus su tegevus salvestatakse, salvestis säilitatakse ning seda võib hiljem erinevatel eesmärkidel kasutada.
Kas videovalvet on teostatud õiguspäraselt?
Hindamaks, kas videovalvet on läbi viidud õiguspäraselt ning kas selle käigus on sinu privaatsust austatud, tuleks vastata allpool välja toodud küsimustele. Kui vastad mõnele neist eitavalt, on tõenäoliselt rikutud sinu õigust privaatsusele. Sel juhul võid esitada kaebuse, mille kohta võid lähemalt lugeda siit.
Videojärelevalvel peab olema seaduslik alus. Nimelt võib seda teostada vaid isikuandmete kaitse üldmääruses ja töölepingu seaduses ära toodud olukordades. Näiteks, kui tööandja on välja töötanud töölepingu seadusega vastavuses oleva sise-eeskirja, mis sätestab, et teatud ala ettevõtte hoonest jälgitakse videokaameratega.
Kui videojärelevalve ei vasta seaduses lubatud olukordadele, ei ole tegevus seaduslik ja sinu õigust eraelu puutumatusele võidi rikkuda. Ei ole vaja teisi küsimusi vaadata.
Videovalve töökohal peab teenima õiguspärast eesmärki, milleks võib olla näiteks:
- tööandja huvi tagada efektiivne ning ohutu tööülesannete täitmine
- tööandja huvi kaitsta oma vara varguste või selle eest, et töötajd kasutavad seda liiga tihti isiklikel eesmärkidel
- töötajate tervise tagamine
- laste turvalisuse tagamine
Videovalve töökohal peab olema vajalik ning seatud eesmärgi saavutamiseks sobiv. Kogutud teave peab olema seatud eesmärgi seisukohast oluline ning asjakohane.
Hindamaks, kas videovalve kohaldamine on toimunud õiguspäraselt, tuleks vastata järgmistele küsimustele:
a) Kas jälgimine on olnud liiga ulatuslik? Kas on kogutud andmeid, mida ei ole seatud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vaja?
Tööandja peaks koguma vaid selliseid andmeid, mis aitavad selgust tuua selles, kas mõnda ülaltoodud huvi on kahjustatud. Andmeid ei tohi koguda liiga suurtes kogustes. Näiteks võib tööandja salvestada tööandjate vestlusi klientidega, et tagada osutatavate teenuste kvaliteet, kuid isiklike vestluste salajane salvestamine ei aitaks sellele eesmärgile kuidagi kaasa.
b) Kas kogutud andmeid on kasutatud muudel eesmärkidel?
Kui sinu andmete kasutamisel kaldutakse algsest eesmärgist kõrvale, on vaja küsida sinu nõusolekut.
c) Kas andmeid on säilitatud kauem kui vaja?
Andmeid võib säilitada ainult nii kaua, kui see on seatud õiguspärase eesmärgi, nagu näiteks mõne konkreetse juhtumi või kahtluse uurimise huvides vajalik. Seejärel tuleb need viivitamatult hävitada.
d) Kas leidus põhiõigusi vähem riivavaid, kuid samavõrd tõhusaid alternatiive?
Näiteks võib tööandja teatud juhtudel videovalve rakendamise asemel küsida vajalikku infot töötaja enda käest.
Konkureerivate huvide – sinu huvi privaatsuse vastu ja teiste isikute vastanduvate huvide – vahel tuleb leida õiglane tasakaal. Ühtede huvide eelistamist teistele tuleb iga juhtumi puhul veenvalt põhjendada.
Kohtud esitaksid tasakaalu leidmiseks järgmised küsimused:
a) Kui kaua on videovalvet rakendatud? Kas seda on tehtud süstemaatiliselt?
Kui videovalvet on rakendatud süstemaatiliselt võrdlemisi pika aja vältel, on sinu õigust privaatsusele piiratud suuremal määral. Jälgimine tuleb lõpetada kohe, kui selle järgi pole enam vajadust.
b) Kes pääseb töötajate kohta kogutud andmetele ligi? Kas andmeid jagati kolmandate isikutega?
Teie kohta kogutud andmed peaksid oleme juurdepääsetavad ainult nendele kolleegidele, kelle tööülesannete hulka kuulub sideteenuste kasutuse jälgimine ja töötajate andmete töötlemine. Kogutud andmeid ei tohi sinu vastu kasutada näiteks distsiplinaarmenetluse käigus või muul algsest eesmärgist erineval eesmärgil.