Abivõimalused

Kõigil vaenukuritegude ohvritel on õigus saada riigi poolt pakutavat kaitset ja tuge.

Eesti seadused näevad ette, et kõigi kuritegude ohvreid tuleb kaitsta ja kurjategijaid nende tegude eest vastutusele võtta, see kehtib ka vaenumotiiviga kuritegude kohta. Ohus olevale inimesele peab olema kättesaadav kohene abi ning ohvritele tuleb pakkuda struktuurset abi ja õigusabi.

Kohene reageerimine

Politsei on korrakaitseorgan, millel on seadusest tulenev kohustus tegutseda, kui inimese turvalisus, tervis või elu on otseses ohus. See kehtib ka isiku vara kaitse kohta. Seega, kui isik, kes avaldab sinu suhtes vaenulikkust, seab ohtu su turvalisuse, tervise või elu, on sul õigus oma kaitseks politsei (112) kutsuda. Pole tähtis, kas oled juba ohver sinu vastu toime pandud vaenukuriteo tõttu või tunned end ohustatuna ja kardad, et tulevikus võidakse sinu vastu kuritegu toime panna. Politseiametnikud on enamike vaenukuritegude puhul esimesed reageerijad.

Vaenukuritegudest teatatakse tavaliselt vähe, sest ohvrid on abi otsimiseks liiga hirmunud või nad ei usalda vastutavaid riigiasutusi. Siiski on oluline, et ametivõimud tuvastaksid võimaliku vaenukuriteo juhtumi, peataksid kurjategija, kes on vaenukuriteo juba toime pannud, ning pakuksid ohvrile või ohus olevale isikule vajalikku abi. Seetõttu peaksid kõik vaenukuriteo tunnistajad sellest teada andma, helistades hädaabinumbrile 112.

Õigusabi

Riigil ei ole automaatset kohustust pakkuda sulle tasuta õigusabi, kuid kuriteo puhul alustab riik kurjategija vastu kriminaalmenetlust.

Sa võid advokaadi palgata menetluse igas etapis. Su advokaat võib olla kohal iga kord, kui sinult nõutakse menetluses osalemist või otsustad menetluses osaleda.

Teatud juhtudel, kui sa ei saa endale advokaati lubada ja vajad õigusabi, et saaksid oma õigusi kasutada ja oma huve tõhusalt kaitsta, võid taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul. Riigi õigusabi tähendab, et Eesti Advokatuuri määratud advokaat esindab ja nõustab isikut, kes osaleb kohtumenetluses (kriminaalmenetluses, väärteomenetluses, tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses, haldusmenetluses, täitemenetluses).

Abi pärast vaenukuritegu

Ohvrid võivad pärast vaenukuritegu kogeda emotsionaalseid või psühholoogilisi traumasid või soovida otsida rohkem spetsialiseeritud abi, kui riik tavaliselt suudab pakkuda. Nende vajadustega silmitsi seisvad ohvrid saavad pöörduda valitsusväliste organisatsioonide ja riigiasutuste poole, mis töötavad konkreetsete sotsiaalsete gruppidega või pakuvad spetsialiseeritud abi.

Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?

Inimõiguste rikkumine võib aset leida politsei või teiste riigiasutuste suutmatuse tõttu tagada ohvri ohutus või hoida ära diskrimineerimist, kuna mitte iga riigiametnik ei ole saanud koolitust vaenukuritegude juhtumite menetlemiseks.

Riigivõimud peavad vastavalt siseriiklikele seadustele hoolt kandma vaenukuritegude ennetamise, uurimise ja nende eest karistamise eest, vaatamata sellele, kas need teod on toime pannud riigiametnikud või eraisikud. Politsei suutmatust vaenukuritegudele adekvaatselt reageerida võib pidada riigi suutmatuseks tagada ohvrite ohutust.