Inimõiguslepingutest tulenevatest inimõigustest erandite tegemisel peavad valitsused teavitama asutust, mis tegutseb lepingu hoiulevõtjana. See on organ või ametnik, kes registreerib kõik lepinguga seotud küsimused – osalistena liituvad uued riigid, lepingust lahkuvad riigid, tehtud reservatsioonid või muud asjaolud. Samuti registreerivad nad kõik erandid ja saadavad selle kohta teavet teistele lepinguga ühinenud riikidele. Näiteks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises pakti puhul on see isik ÜRO peasekretär.
Riigid peavad esitama üksikasjalikud teated selle kohta, mis tüüpi hädaolukord riiki ähvardab, milliseid erakorralisi meetmeid võetakse, sealhulgas selgitama nende eesmärki ja meetmeid reguleerivaid seadusi. Samuti tuleb teavitada, kui riik võtab lisameetmeid või tühistab kasutusel olevad meetmed.
märge Erandist teatamine ei tähenda, et see tingimata kehtiks. Kui su õigusi piiravad erakorralised meetmed, peaks sul siiski olema juurdepääs kohtule või muule sõltumatule õigusasutusele, et teha kindlaks meetmete seaduslikkus ja proportsionaalsus. Sul võib olla ka õigus esitada kaebus piirkondlikule või rahvusvahelisele organile. Näiteks kui erakorralised meetmed puudutavad su õigusi Euroopa inimõiguste konventsiooni või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti alusel, võid pärast kaebuse esitamist kõikidele olemasolevatele siseriiklikele instantsidele pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse või ÜRO inimõiguste komitee poole.
Loe lähemalt inimõiguste institutsioonide kohta.