Enamikel juhtudel, kui seadus lubab riigiasutustel inimõigusi piirata, annab see neile ka teatud kaalutlusõiguse individuaalse hinnangu andmiseks. Selle hinnangu eesmärk on välja selgitada, kas inimõigusi on vaja piirata ning millised piirangud on konkreetses olukorras vajalikud ja põhjendatud. Tavaliselt, kui riigiasutus või ametnik sellise hinnangu annab ja inimõigusi piirab, peab ta tegema ka kirjaliku otsuse.
näide Eestis tuleb meeleavalduse korraldamisel teatud juhtudel esmalt teavitada politseid. Kui on alust arvata, et meeleavalduse korraldamine põhjustab kõrgendatud vahetut ohtu, võib politsei nõuda meeleavalduse toimumise aja või koha muutmist või meeleavalduse keelata, kui ohtu ei ole võimalik vähem riivava meetmega tõrjuda. Selliste piirangute kehtestamisel peab politsei esitama oma otsuse õigusliku aluse, samuti põhjused, miks sellised meetmed on vajalikud ja põhjendatud.
Põhjendamine
Inimõigusi piiravad otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Põhjenduskohustus on oluline selleks, et vältida võimu kuritarvitamist ja kasutada õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Teisisõnu, kui riigiasutused ei peaks oma otsuseid põhjendama, võidakse need teha meelevaldselt ja nende edasikaebamine oleks raskendatud.
Otsuste põhjendamise kohustus hõlmab ka kohustust hinnata inimõigusi piiravate meetmete proportsionaalsust. See tähendab, et kui seadus lubab riigiasutustel või ametnikel otsustada, kas ja millises ulatuses teatud meetmeid rakendada, on neil ka kohustus viia läbi inimõiguste piirangute põhjalik hindamine. See sisaldab:
- põhjus (legitiimne eesmärk), miks meetmed/piirangud on vajalikud
- kas meetmed on konkreetses olukorras vajalikud, see tähendab, kas on olemas muid vähem piiravaid meetmeid, mis võimaldaksid kaitsta legitiimset eesmärki sama tõhusalt
- kas piirangud on proportsionaalsed, see tähendab, kas avalikele huvidele saadav kasu kaalub üles üksikisiku õigustele tekitatud kahju
Loe lähemalt inimõiguste piirangute testi kohta.
Hindamisel tuleb arvesse võtta iga inimese individuaalseid asjaolusid ja olukorda, sealhulgas vajaduse korral tema sotsiaalmajanduslikku tausta, vanust, puuet või muid aspekte, mis võivad olla olulised.
näide Video teel kohtuistungi pidamine piirab õigust viibida kohtuistungil. Kui kohtunik määrab istungi toimumise video teel, peab ta iga juhtumi puhul hindama mitmeid aspekte, sealhulgas seda, kas kõigil osapooltel on juurdepääs vajalikule tehnoloogiale ja internetile, kas neil on selleks vajalikud tehnilised teadmised, et osaleda istungil video teel ning kas nende füüsiline ja vaimne tervis võimaldab neil istungit ekraani kaudu tõhusalt jälgida potentsiaalselt pikema aja jooksul.
Eestis nimetatakse riigiasutuste tehtud õigusi piiravaid otsuseid tavaliselt haldusaktideks. Haldusmenetluse seaduse kohaselt peavad haldusaktid olema kohased, vajalikud ja proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
- selle väljastanud haldusasutuse nimi
- haldusasutuse juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri
- haldusakti väljaandmise aeg
- kirjalik põhjendus, milles tuuakse välja haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, samuti kaalutlused, millest asutus on haldusakti andmisel lähtunud
- viide haldusakti vaidlustamise võimalustele, sealhulgas akti vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord
Tõhus õiguskaitsevahend
Iga otsuse puhul, mis piirab inimõigusi, peab isikul olema edasikaebamise võimalus sõltumatu asutuse juures, millel on pädevus määrata hüvitist. Seda nimetatakse õiguseks tõhusale õiguskaitsevahendile. Seega, kui saad oma inimõigusi piirava otsuse, pead saama selle edasi kaevata kohtusse või muusse sõltumatusse asutusse. Edasikaebamise kord tuleb alati märkida otsuses endas.
Loe lähemalt tõhusa õiguskaitsevahendi kohta.