Ajalooliselt on hääleõigus antud kodakondsuse ja elukoha alusel. Need kaks kriteeriumi on endiselt kõige piiravamad selles osas, kes saavad valimistel hääletada.
Kodakondsus
Kodakondsus on üks peamisi valimisõiguse aluseks olevatest tunnustest, eriti seadusandliku kogu valimistel, mida üldiselt peetakse põhiseaduslikult kõige olulisemaks. Vastava riigi kodakondsus on seega riiklike huvide säilimisele suunatud nõue.
oluline Riigikogu valimistel saavad hääletada ainult Eesti kodanikud. Kohalikel valimistel saavad hääletada ka Euroopa Liidu kodanikud, kui nad on registreeritud rahvastikuregistris.
Elukoht
Tavaliselt hääletavad inimesed oma kodakondsusriigis. Siiski võib juhtuda, et sa ei viibi valimiste ajal oma kodakondsusriigis.
Eesti seadus ei piira välismaal elavate Eesti kodanike valimisõigust. Eesti kodanikel on välisriigis hääletamiseks kolm võimalust:
- Elektrooniline hääletamine, kasutades ID-kaarti. Elektrooniline hääletamine toimub mitme päeva jooksul enne valimispäeva. ID-kaardiga hääletamiseks on oluline kontrollida, et sul on olemas kehtivad PIN-koodid.
- Hääletamine Eesti välisesindustes kindlatel kuupäevadel enne valimispäeva.
- Kirja teel hääletamine, mille jaoks pead teatud kuupäevaks saatma välisesindusele kirjaliku taotluse.
Alaliselt välismaal elavatel valijatel peab olema määratletud valimisringkond, kas oma endise Eestis asuva elukoha või vanemate või esivanemate elukoha alusel. Selleks, et kontrollida, kas sul on valimisringkond määratud või esitada andmed oma viimase elukoha kohta, tuleb pöörduda rahvastikuregistri poole.
Euroopa Parlamendi valimistel osalemise küsimuse võib otsustada iga liikmesriik ise. Riigid ei pea andma piiramatut hääleõigust kodanikele, kes ei ela selles konkreetses riigis.
Kõigil teises Euroopa Liidu liikmesriigis elavatel Euroopa Liidu kodanikel on õigus hääletada residentsusriigi kohalikel valimistel.
märge Euroopa inimõiguste konventsioon ei pane riikidele kohustust kehtestada mitteresidendist kodanike valimissüsteemi.