Millal saab avaliku koosoleku pidamise õigust piirata?
Koosolekute pidamise õigust võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
Täpsemalt sätestab seadus, et keelatud on korraldada või pidada koosolekut, mis:
- on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele
- õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust
- õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel
- mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine
Lisaks on teatud kohad, kus koosoleku pidamine on keelatud:
- eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal
- piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit
- üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis
- muus kohas, kus see on seadusega keelatud
Avalikul koosolekul tuleb järgida korda. Korra mittejärgimisel on politseil õigus nii anda korraldusi seaduse täitmise tagamiseks kui ka saata kogunemine laiali. Kui koosolek muutub vägivaldseks, on politseil õigus vajadusel kasutada vahetut sundi ja agressiivselt käitunud isikuid kinni pidada. Agressiivne ja seadusega vastuolus olev käitumine võib kaasa tuua väärteo- või kriminaalmenetluse. Politsei kasutatav jõud peab aga olema hädavajalik ja proportsionaalne ohuga.
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Kui sul keelatakse seadusliku koosoleku läbiviimine või sind peetakse kinni või karistatakse muul viisil rahumeelse meeleavalduse korraldamise või selles osalemise eest, võib olla rikutud su kogunemisvabadust või väljendusvabadust.
Igasugune kogunemis- või väljendusvabaduse piiramine peab olema seadusega ette nähtud, taotlema legitiimset eesmärki ja olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Kui see ei vasta kõigile nendele kolmele nõudele, ei saa sellist piirangut pidada põhjendatuks.
Loe lähemalt kogunemisvabaduse ja väljendusvabaduse kohta siit giidist.
Õiguskaitseasutused võivad sind ajutiselt kinni pidada eesmärgiga kaitsta sind või teisi kahju eest ning võimaliku väärteo- või kriminaalmenetluse korral. See vabaduse võtmine peab aga järgima seaduslikke nõudeid ega tohi olla meelevaldne. Kui sind on ebaseaduslikult või meelevaldselt kinni peetud, võidakse rikkuda su õigust isikuvabadusele ja turvalisusele.
oluline Kui sind vahistati kriminaalmenetluse raames ja sul ei ole kaitsjat, võid Eesti seaduste kohaselt paluda politseiametnikul määrata kaitsja, kelle eest tasub riik. Loe lähemalt vahistamise kohta siit giidist.