Riik ei pea mitte ainult hoiduma kodanikuosaluse õigusesse sekkumisest, vaid peab tagama ka kodanikuosaluse õiguse muudel viisil.
Riigi kohustus tagada kodanikuosaluse õigus kohaldub selle õiguse rakendamise kõikides etappides, mis tähendab, et riik peab tagama vajalikud tagatised enne otsuste tegemist, otsuste tegemise ajal ja pärast seda. Lisaks peab riik tagama kodanikuosaluse õiguse järgimise ka väljaspool riigipoliitika raamistikku. See eeldab paljusid ennetavaid samme, mida riigid peavad järjepidevalt astuma tagamaks, et kodanikuosaluse õigus oleks nii seadusega kaitstud kui ka praktikas võimaldatud.
Mida peavad riigid tegema?
Et täita oma kohustust tagada kodanikuosaluse õigus, peab riik muu hulgas ette nägema järgmised aspektid:
- Õiguslik raamistik: tagama, et seadus sätestaks õiguse osaleda avalikes asjades (näiteks ühinedes rahvusvaheliste inimõiguslepingutega)
- Teave: pakkuma selget ja kättesaadavat teavet kodanikuprotsesside kohta (näiteks teabekampaaniate kaudu)
- Kaitse: tagama õiguslikud ja praktilised tagatised, et eriti haavatavad või ebasoodsas olukorras olevad avalikkuse liikmed saaksid avalikes asjades osaleda (näiteks lubades hääletada haiglast või tagades, et valimisjaoskonnad on puuetega inimestele ligipääsetavad)
- Vabadus: vaatama üle ja võimaluse korral eemaldama juriidilised või praktilised piirangud, mis keelavad või piiravad teatud inimrühmadel oma kodanikuosaluse õigust kasutada (näiteks lubades vangidel hääletada)
- Ülevaatamine: vaatama regulaarselt üle oma tavad avalikkuse kaasamisel avalikesse asjadesse
- Koordineerimine: tagama, et kõik avalikkuse osalust tugevdavad poliitikad töötaksid tõhusalt ja tulemuslikult koos
- Ressursid: eraldama piisavalt raha ja inimesi, et rakendada oma kodanikuosaluse poliitikat
- Andmed: toetama andmete kogumist ja uuringute tegemist poliitikas ja avalikes suhetes osalemise kohta
- Hüvitamine: võimaldama tõhusaid kaebuste esitamise mehhanisme, kui kodanikuosaluse õigust rikutakse (näiteks ombudsmani ametisse nimetamine ja tõhusa kohtusüsteemi arendamine).
Hea haldus
Lisaks konkreetsetele kodanikuosaluse õiguse tagamise kohustustele on riigil ka kohustus tagada hea halduse tava. See tähendab, et riik peab olema üksikisikute ja avalikkuse suhtes läbipaistev, tagama andmekaitse, viima mõistliku aja jooksul läbi õiglasi haldusmenetlusi ning rakendama muid meetmeid, mille eesmärk on tagada, et riik austaks inimeste õigusi ja seaduslikke huve.
Riigiametnikud, kes ei tegutse kooskõlas hea halduse tavaga, võidakse võtta distsiplinaar-, tsiviil- ja kriminaalvastutusele. Kui haldusmenetluses tehakse hea halduse tavaga vastuolus olev otsus ja tuvastatakse, et see mõjutas oluliselt nii tehtud otsust kui ka rikkus isiku õigusi või seaduslikke huve, tuleb see otsus tühistada. Teatud juhtudel võib isikul, kelle õigusi haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtete rikkumine puudutas, olla õigus riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamisele.