Valimisel kandideerimine on tavaliselt vähemalt mingil määral territoriaalselt piiratud, mis tähendab, et tavaliselt on nõutud seos ringkonna ja seda esindava kandidaadi vahel.
See seose nõue võib olla väljendatud elukoha, töökoha, kinnisvara omandi või muu nõude kaudu. Veelgi olulisem on see, et mõndadel valimistel on lubatud kandideerida vaid kandidaatidel, kes on konkreetse riigi kodanikud, samas kui teistel valimistel on lubatud kandideerida ka muu kodakondsusega elanikel. Rahvusvahelised inimõigused lubavad selliseid piiranguid, arvestades riikide laiaulatuslikku kaalutlusruumi, samas tuleb vastavaid õigustusi tõlgendada võimalikult rangelt. See tähendab, et igasugune piirang, isegi kui see on põhimõtteliselt aktsepteeritud, peab olema konkreetselt vajalik, et kaaluda üles isiku kandideerimisõiguse piiramist.
Kohalikud valimised
Seaduse järgi on kohalikel valimistel õigus kandideerida hääleõiguslikel Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrile asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
Riigikogu valimised
Riigikogu valimistel võivad kandideerida ainult Eesti kodanikud.
Riigikogu valimistel on 12 valimisringkonda, kuid kandidaadi ja ringkonna vahel ei nõuta territoriaalset seost. Kandidaat võib korraga kandideerida ainult ühes ringkonnas.
European Parliamendi valimised
Euroopa Parlamendi valimise seadus näeb ette, et Euroopa Parlamenti võivad kandideerida nii Eesti kodanikud kui ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, kes rahvastikuregistri andmete järgi elavad püsivalt Eestis. Muid territoriaalse seose nõudeid ei ole, sest Euroopa Parlamendi valimistel toimib kogu riik ühe ringkonnana, kust tuleb valida seitse esindajat.