Sa võid püüda oma õiglase kohtumenetluse õiguse rikkumise eest hüvitist saada vaid siis, kui oled üritanud rikkumist ära hoida või parandada menetluse jooksul, kus see oli võimalik.
Kui arvad endiselt, et sinu õiglase kohtumenetluse õiguse rikkumist ei parandatud, siis sellise rikkumise eest hüvituse saamiseks pead sa:
On mitu viisi, kuidas saad tõendada, kas sinu õigusi rikuti ja nõuda hüvitist:
1. Tsiviilkohus
Võid pöörduda esimese astme kohtusse (halduskohtusse, maakohtusse) põhiseaduse paragrahvi 25 ja riigivastutuse seaduse põhjal. See paragrahv tagab, et igaühel, kelle õigusi on rikutud, on õigus hüvitusele. Peaksid esitama nõude vastavale riiki esindavale Eesti avaliku võimu kandjale.
Peaksid paluma kohtul tõendada, kas rikkumine toimus ja anda sulle hüvitist. Pea meeles, et selles menetluses oled kohtus riigi vastu ja pead tõestama, et sinu inimõigusi rikuti.
2. Inimõiguste institutsioonid
Võid edasi kaevata ka spetsiaalsetele institutsioonidele, kelle ülesanne on tõendada, kas inimõiguste rikkumine toimus.
Riiklikul tasemel võid pöörduda õiguskantsleri poole. Kui õiguskantsler otsustab, et sinu õiglase kohtupidamise õigust rikuti, peaksid esitama nõude hüvitiseks vastava riiki esindava Eesti avaliku võimu kandja vastu esimese astme kohtus (halduskohtus, maakohtus).
Rahvusvahelisel tasemel võid pöörduda selliste institutsioonide poole nagu Euroopa Inimõiguste Kohus või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste komitee.
oluline Igal riiklikul ja rahvusvahelisel inimõiguste institutsioonil on kindlad funktsioonid ja võimed. Uuri lisaks inimõiguste institutsioonide kohta ja vaata, mida nad saavad teha sinu olukorras.
Kui sinu inimõiguste rikkumist tõendav institutsioon saab ka määrata hüvitist, pead seda küsima oma kaebust esitades. Vastasel juhul võid seda küsida ka eraldi. Pea meeles, et hüvitus ei ole ainult varaline (raha). See võib olla ka vabanduse vormis, või muuta tagajärgi, mida oled rikkumise tõttu kogenud.
Mitte kõik institutsioonid, mis tõendavad sinu õiguste rikkumist, ei saa määrata ka hüvitust. Seda saavad esimese astme kohtud (maakohus, halduskohus) ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Inimõiguste komitee saab hüvitust vaid soovitada.
Kui oled pöördunud õiguskantsleri poole ja ta on otsustanud, et sinu õigusi on rikutud, peaksid esitama hüvitusnõude vastavale riiki esindavale Eesti avaliku võimu kandjale esimese astme kohtus (maakohus, halduskohus). Peaksid paluma kohtul rikkumist tunnistada ja hüvitus määrata.