Politsei- ja Piirivalveamet on õiguskaitseasutus, millel on kohustus reageerida lähisuhtevägivalla juhtumitele, kui see ohustab inimese ohutust, tervist või elu. Politseil on õigus otsese ohu korral, sealhulgas lähisuhtevägivalla juhtumites, kehtestada viibimiskeeld, et tagada ohvrite ohutus vägivallatseja edasiste rünnakute eest.

Oluline on tunnustada, et lähisuhtevägivald ei ole lihtsalt „perekondlik konflikt” või „vaidlus”, vaid see on tõsine inimõiguste rikkumine, mis rikub õigust turvalisusele ning füüsilisele ja psühholoogilisele puutumatusele. Lähisuhtevägivalla ohvrid ei kaota neid õigusi alustades suhteid oma partneri või abikaasaga. Seetõttu on riigil kohustus kaitsta lähisuhtevägivalla ohvreid ja käsitleda lähisuhtevägivalda kuriteona.

Politseil on seadusest tulenev kohustus reageerida lähisuhtevägivalla juhtumitele. Seega, kui oled lähisuhtevägivalla ohver ja su ohutus, tervis või elu on ohus, on sul õigus oma kaitseks kutsuda politsei (112). Politsei on esimene reageerija enamike lähisuhtevägivalla juhtumite puhul.

Kes võib politseisse helistada?

Koduste rünnakute puhul võib esineda olukordi, kus ohvril pole võimalust politseid kutsuda. Paljud lähisuhtevägivalla ohvrid on teatanud, et niipea, kui nad politseile helistamiseks telefoni võtavad, võtab vägivallatseja nende telefoni ära. Samuti võib lähisuhtevägivalla ohver olla liiga hirmul, et politseisse pöörduda.

important Politseisse saab teate esitada ka pärast füüsilise vägivalla toimumist, siis kui ohvril on võimalus abi otsida.

Ohvrid ei pea ise politseisse helistama. Seda võib teha iga lähisuhtevägivalla tunnistaja, näiteks rünnakut kuulnud naabrid või laps, kes on perevägivalla pealtnägija ja seega ka ise ohver. On juhtumeid, kus ohvril ei ole võimalust ise otse hädaabinumbrile 112 helistada, kuid ta võib saata sõnumi sõbrale või muule pereliikmele, kes saab seejärel helistada politseisse ja teatada rünnakust, millele politseil on kohustus vastata.

Ka lapsel on õigus politseisse helistada, kui ta on füüsilise, seksuaalse või muu vägivalla ohver. Laps ei pea olema esindatud seadusliku eestkostja poolt, et helistada numbrile 112, politsei peab lapse kõnele reageerima.

Politsei kohustused

Pärast kõne saamist on politseil kohustus sündmuskohale minna. Kui politsei on saabunud lähisuhtevägivalla sündmuskohale, on neil õigus kehtestada vägivallatsejale viibimiskeeld, et ta sündmuskohalt eemaldada kuni 12 tunniks (või kauemaks prefekti loal).

Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?

Seistes silmitsi tõsiasjaga, et mitte iga politseiametnik ei ole koolitatud lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise protseduuride kohta, võib tekkida inimõiguste rikkumise oht seetõttu, et politsei ei suuda tagada ohvri ohutust. Näiteks võib politseiametniku suutmatus eristada vägivallatsejat ja ohvrit kaasa tuua vägivalla jätkumise tegeliku ohvri suhtes.

Riik peab kandma hoolt, et ennetada, uurida ja karistada vägivallategusid vastavalt kehtivale õigusele, olenemata sellest, kas need teod on toime pandud riigiametnike või eraisikute poolt. Kui politsei ei suuda lähisuhtevägivalla juhtumitele adekvaatselt reageerida, võib selle lugeda riigi suutmatuseks tagada ohvrite ohutust. 

Õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele

Operatiivmeetmed, mida politsei peab ohvri ja tema laste kaitsmiseks rakendama, on osa õiguskaitsevahenditest, mida riik peab kasutama ohvrite inimõiguste tagamiseks. Kui politsei ei suuda lähisuhtevägivalla olukorrale adekvaatselt reageerida, võib see rikkuda õigust elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu või õigust era- ja perekonnaelule.

Diskrimineerimise keeld

Lähisuhtevägivalda peetakse naiste diskrimineerimise vormiks, kuna see mõjutab peamiselt naisi. Kui riik (antud juhul – politsei) ei reageeri tõhusalt ega kaitse lähisuhtevägivalla ohvreid nende elu, vabadust või tervist ähvardavate otseste ohtude korral, võib see kaasa tuua diskrimineerimiskeelu rikkumise, koosmõjus teiste õiguste rikkumisega, nagu õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele.

Materjalid

Viimati uuendatud 15/11/2021