Sotsiaalne ja psühholoohiline abi

Eesti õigus näeb ette, et lähisuhtevägivalla ohvritele tagatakse riigi poolt rahastatud psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ning turvalist ajutist majutust.

Lähisuhtevägivalla ohvritel on õigus saada riigi poolt rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid, näiteks sotsiaalset, psühholoogilist ja juriidilist abi, et aidata neil vägivaldsest suhtest turvaliselt väljuda.

Tagades ja rahastades vägivallaohvrite sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid, on riik tunnistanud, et lähisuhtevägivalla ohvrid vajavad võimu- ja kontrollisuhtest väljumiseks sotsiaalset ja psühholoogilist abi ning neil on selleks õigus. Lisaks on õigusabi oluline ohvrite abistamiseks kriminaalmenetluses ning abielulahutuse, lastega seotud vaidluste ja abikaasade vara jagamise puhul õiglase lahendi saavutamiseks.

Millist abi võib ohver saada?

Lähisuhtevägivalla ohvriks langenud naised saavad abi Sotsiaalkindlustusameti rahastatavatest naiste tugikeskustest. Eestis on 14 tugikeskust. Tugikeskuse teenus seisneb:

  • vajaduse korral ohvrile ja tema lastele turvalise ajutise majutuse tagamises (kuni kuus kuud)
  • ohvri ja tema laste esmases kriisinõustamises
  • ohvri juhtumipõhises nõustamises, sealhulgas info jagamises väljaspool tugikeskust kättesaadavate abivõimaluste kohta
  • vajaduse korral ohvri psühholoogilises nõustamises või psühhoteraapias
  • vajaduse korral ohvri juriidilises nõustamises
  • ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamises ja esmases nõustamises

Lisaks on kõigil ohvritel õigus saada Sotsiaalkindlustusameti üldiseid ohvriabi teenuseid. Riiklikud ohvriabikeskused, mis asuvad kõigis suuremates Eesti linnades, pakuvad tasuta emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad ohvreid suhtlemisel teiste vajalike asutustega. Samuti on ohvritel võimalus saada nõu tasuta ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 või veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee, mis on saadaval ööpäevaringselt ning nõu antakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kuidas abi saada

Naiste tugikeskuse teenus ei vaja saatekirja, iga naistevastase vägivalla ohver võib abi saamiseks pöörduda otse naiste tugikeskuse poole. Samuti ei vaja saatekirja riiklikud ohvriabikeskused. Teenuseid osutatakse sõltumata ohvri elukohast. Vägivalla ohver ei ole kohustatud riigi rahastatavate tugiteenuste saamiseks esitama politseile avaldust ega osalema kriminaalmenetluses.

Järelevalvet naiste tugikeskuste teenuste üle teostab Sotsiaalkindlustusamet. Seega, kui sul on teenuse kohta kaebusi, võid selle esitada Sotsiaalkindlustusametile, mis on sotsiaalministeeriumi vastutusalasse kuuluv asutus.

Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?

Riigi võimet või suutmatust pakkuda lähisuhtevägivalla ohvritele abi tuleks vaadata hoolsuskohustuse valguses. Kui riigiasutused keelduvad ohvrile pakkumast riigi poolt rahastatud abi ilma seadusliku aluseta, võib see kaasa tuua inimõiguste rikkumise.

Õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelule

Riigi suutmatus pakkuda lähisuhtevägivalla ohvritele abi ja tugiteenuseid võib teatud juhtudel rikkuda õigust elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu või õigust era- ja perekonnaelule.

Diskrimineerimise keeld

Lähisuhtevägivalda peetakse naiste diskrimineerimise vormiks, kuna see mõjutab peamiselt naisi. Kui vastavad riigiasutused ei reageeri tõhusalt ega kaitse lähisuhtevägivalla ohvreid nende elu, vabadust või tervist ähvardavate otseste ohtude korral, võib see kaasa tuua diskrimineerimiskeelu rikkumise, koosmõjus teiste õiguste rikkumisega, nagu õigus elule, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld ning õigus era- ja perekonnaelu austamisele.

Materjalid

Viimati uuendatud 15/11/2021