Kas vanema hooldusõigus võeti ära seaduslikult?

Vanema hooldusõiguse äravõtmine peab olema seadusega lubatud.

Kui vanema hooldusõiguse äravõtmine ei ole seadusega lubatud, on sinu õigust perekonnaelule rikutud. Teisi küsimusi läbi vaadata ei ole vaja.

Hooldusõiguse äravõtmine peab olema suunatud teiste õigustatud huvide kaitsele. Need õigustatud huvid võivad olla näiteks:

• lapse huvide kaitse

näide Kui lapsevanem on väärkohtlev või ohustab lapse tervist, võib hooldusõiguse ära võtta, et tagada lapse tervise kaitse ja tema huvi areneda turvalises keskkonnas.

• teise vanema huvide kaitse

Kui hooldusõiguse äravõtmisel ei ole õiguspärast eesmärki, ei ole see seaduslik ja sinu õigust perekonnaelule võib olla rikutud. Sellisel juhul ei ole vaja uurida äravõtmise vajalikkust ja proportsionaalsust.

Vanema hooldusõiguse lapse üle äravõtmine peab olema vajalik ja sobiv teiste õigustatud huvide kaitseks, milleks on tavaliselt lapse huvid.

Vajalikkuse hindamiseks tuleks küsida järgmisi küsimusi:

a) Kas lapse elu, tervis või areng on tõsises ohus?

Esiteks peab selliste ohtude kohta olema piisavaid ja konkreetseid tõendeid, näiteks meditsiiniline avaldus või lapse arvamus.

Teiseks tuleks hinnata, kas:

• neid ohtusid on põhjustanud kõnealune lapsevanem

• kas laps kannataks vanemapoolse vägivalla all, kui ta jääks selle vanema hoole alla

näide Tõsine oht lapsevanemalt, mis õigustaks lapse viivitamatut eemaldamist vanema juurest, oleksid tugevad kahtlused seksuaalse kuritarvitamise osas selle vanema poolt.

• laps kannataks ebapiisava hoolitsuse, hariduse vajakajäämise ja vanema emotsionaalse toetuse puudumise tõttu, kui vanema hooldusõigust ära ei võetaks

näide See nõue oleks täidetud, kui vanem kannataks alkoholisõltuvuse all ja ei annaks lapsele vajalikku hoolt ja tuge.

• on ka teisi spetsiifilisi põhjuseid, miks lapsevanem ei ole suuteline lapse eest hoolitsema ja need põhjused ei sõltu vanema käitumisest

näide Lapsevanem kannatab vaimse või füüsilise haiguse käes, mis teeb lapsele piisava hoolitsuse tagamise võimatuks.

• ohtudest võiks üle saada rahalise ja sotsiaalse abi ja pädevate asutuste poolse tõhusa nõustamisega, et laps võiks vanemaga jääda

näide Vanema vaesus ja/või piisava eluaseme puudumine on probleem, mida võiks lahendada pädevate asutuste poolne toetus ja ei ole iseenesest piisav ja seaduslik põhjus vanema hooldusõiguse äravõtmiseks.

oluline Pelk asjaolu, et lapse võiks panna tema üleskasvatamiseks kasulikumasse keskkonda, ei ole piisav põhjus vanema hooldusõiguse äravõtmiseks.

b) Kas õiguspärase eesmärgi saavutamiseks on teisi vähempiiravaid meetodeid?

• Kas oli võimalik pakkuda vajalikku rahalist ja sotsiaalset abi, et laps saaks vanema juurde jääda?

• Kas oli võimalik saavutada seda, et teine vanem, sugulane või lähedane peresõber võiks aidata lapse eest hoolitseda?

• Kui vanema hooldusõigus võeti ära samal ajal, kui lapsendamismenetlus selle lapse jaoks algatati – kas oli võimalik vanema hooldusõigus ära võtta ilma lapsendamismenetlust algatamata?

oluline Kui vanema hooldusõigus võeti ära samal ajal, kui lapsendamismenetlus algatati, tuleks sellist meedet pidada iseäranis rängaks. Seda seetõttu, et lapsendamismenetlus lõpeb lapse lõpliku ja pöördumatu eemaldamisega vanema hooldusõigusest.

c) Kas vanema hooldusõiguse äravõtmise otsus väljastati kiiresti?

Kiiresti väljastatud vanema hooldusõiguse äravõtmise otsus (erakorralise kohtumäärusega) on eriti ränk vanema perekonnaelu õiguse piirang. Kuid selline meede on seaduslik, kui selleks on piisavad põhjused.

näide Konkreetse olukorra kiireloomulisus, näiteks lapse elu ja tervise ohustamine, nõuab ametiasutustelt kohest reageerimist ja õigustab sellist erakorralist kohtumäärust.

Mõlemad konkureerivad huvid – sinu õigus perekonnaelule ja teiste isikute, näiteks sinu lapse ja teise vanema õigustatud huvid – peavad olema omavahel tasakaalus ja riigiasutused peavad õiglase tasakaalu leidma. Peab olema piisavalt argumente, miks teiste huvidel oli sellel konkreetsel juhul suurem kaal. 

Lapsevanema hooldusõiguse äravõtmine on väga tõsine sekkumine, kuna see lõikab läbi lapse ja vanema suhted. Lapse huvide kasuks peaks olema piisavalt mõistlikke ja kaalukaid väiteid. Taskaalustamisprotsessis tuleks hinnata järgmisi aspekte:

a) lapse huvid

Lapse huvides on säilitada sidemeid oma perekonnaliikmetega, välja arvatud juhtudel, kui see kahjustaks lapse tervist ja arengut. Lapse huvide väljaselgitamisel igal konkreetsel juhul peavad ametiasutused arvesse võtma lapse vanust, küpsust ja soove.

näide Lapse soov jääda vanema juurde ei ole määrav, kui ta tõenäoliselt kannataks kõne all oleva vanema käe kaudu koduvägivalla all. Sellisel juhul tuleks objektiivselt hinnata, kas lapse huvides oleks olla sellest vanemast eemal, et tagada lapse areng turvalises keskkonnas.

Lapse vanus, vaimne ja füüsiline seisund mängivad otsustusprotsessis erilist rolli. Mida noorem on laps, seda suurem on võimalus, et peale vanema hooldusõiguse äravõtmist, kui laps on antud teise vanema, eestkostja või kasuvanemate hoole alla, loob ta nendega lähedase suhte ja siis võib olla lapse huvides uusi suhteid mitte katkestada. Sellisel juhul võib olla raske taastada äravõetud hooldusõigust ja suhet lapsega. Teisisõnu võib noorema lapse hooldusõiguse äravõtmine viia kõnealusest vanemast võõrandumiseni koos palju piiratumate taasühinemise ja vanema-lapse suhte uuendamise võimalustega.

näide Vanema hooldusõiguse äravõtmine vastsündinud imiku üle on äärmiselt karm meede, mida võib tarvitusele võtta alles pärast väga hoolikat kaalumist.

b) Millised on vanema omadused ja käitumine lapse ja teise vanema suhtes?

• Kas lapsevanem kannatab sõltuvuse all, mis teeb lapse eest piisavalt hoolitsemise võimatuks või liiga raskeks?

• Kas vanem on lapse hooletusse jätnud, olnud lapse ja teiste pereliikmete suhtes väärkohtlev ja/või vägivaldne?

• Kui vanemal on eelpoolmainitud probleemid, kas ta oli motiveeritud vastu võtma ravi ja/või abi ametiasutustelt enne vanema hooldusõiguse äravõtmist?

• Kas lapsevanem on olnud motiveeritud ja koostöövalmis ametiasutuste suhtes, et leida olukorrale parim lahendus enne vanema hooldusõiguse äravõtmist?

• Kas vanem on teadlikult takistanud teisel vanemal lapsega suhelda, kuigi ametiasutused ega kohus suhtlusõigusi ei piiranud?

c) Kas vanemat on diskrimineeritud?

näide Lapsevanema hooldusõigus võeti ära tema veendumuste, seksuaalse sättumuse, rassi, puude, usu või vanuse alusel.

See rikub ebavõrdse kohtlemise keeldu.

d) Kas vanemal on lubatud pärast vanema hooldusõiguse äravõtmist lapsega ühendust võtta ja oma suhtlusõigust teostada?

Võimalus lapsega ühendust võtta ja temaga kohtuda vanema hooldusõiguse äravõtmise ajal vähendab hooldusõiguse äravõtmisest põhjustatud karmi mõju vanema õigusele perekonnaelule. 

Loe lisaks vanema suhtlusõiguse piirangute seaduslikkuse kohta.

e) Kas pärast vanema hooldusõiguse äravõtmist hoolitses lapse eest teine vanem, sugulane või lähedane peresõber?

Selline meede on leebem piirang, kui lapse asetamine suguluses mitte oleva isiku või spetsialiseerunud hooldusasutuse hoole alla. Näiteks on sellise olukorras õigust lapsega ühendust võtta ja teda külastada üldiselt lihtsam taotleda ja teostada.

f) Kas otsustusprotsess oli õiglane?

Kas lapsevanem oli otsustusprotsessi kaasatud?

Lapsevanema kaasamine tagab, et otsus ei ole ühekülgne ja meelevaldne. Vanemal on õigus:

• olla ära kuulatud ja esitada vanema hooldusõiguse äravõtmise vastu väiteid

• olla olukorrast täiel määral teavitatud ja saada juurdepääs kõigile asjassepuutuvatele tõenditele, mida ametiasutused on kogunud

Olukorda ja selle tagajärgi tuleks psüühikahäire või vaimupuudega lapsevanemale selgitada viisil, mida ta mõistab. See võib hõlmata ka õigusabi andmist ning vajadusel nõu ja juhendamist selle otsimisel.

Kui lapsevanemal ei ole võimalust olla otsustamisprotsessi kaasatud ja ära kuulatud, võib see viia selleni, et rikutud on vanema õigust perekonnaelule. Sellegipoolest ei ole vanema osalemine otsustusprotsessis vajalik erandlikes olukordades, nagu siis kui:

• vanemat ei suudeta leida

• vanema füüsiline või vaimne seisund on selline, et ta ei suuda olukorda mõista

• muudes olukordades, kus see oleks võimatu või liiga raske

Kas ametiasutused on kogu perekonnaolukorda põhjalikult uurinud?

Põhjalik uurimine hõlmab kõigi faktorite ja faktiliste, emotsionaalsete, psühholoogiliste, sisuliste ja meditsiiniliste tegurite ja tõendite uurimist ning lapse ja lapsevanema huvide tasakaalustatud ja mõistlikku hindamist.