Kas vanema hooldusõigus peatati seaduslikult?

Vanema hooldusõiguse peatamine peab olema seadusega lubatud. Perekonnaseadus näeb ette, et kohus peatab vanema hooldusõiguse juhul, kui vanem on pikaajaliselt võimetu hooldusõigust teostama.

Kui hooldusõiguse peatamine ei ole seadusega lubatud, on rikutud sinu õigust perekonnaelule. Siis ei ole vaja teisi küsimusi läbi vaadata.

Hooldusõiguse peatamine peab olema suunatud teiste õigustatud huvide kaitsele. Need õigustatud huvid võivad olla näiteks:

• lapse huvide kaitse

näide Kui lapsevanem on väärkohtlev, võib hooldusõiguse peatada, et tagada lapse tervise kaitse ja tema huvi areneda turvalises keskkonnas.

• teise vanema huvide kaitse

Kui hooldusõiguse peatamisel ei ole õiguspärast eesmärki, ei ole see seaduslik ja sinu õigust perekonnaelule võib olla rikutud. Peatamise vajalikkust ja proportsionaalsust ei ole vaja uurida.

Vanema hooldusõiguse peatamine lapse üle peab olema vajalik ja sobiv teiste õigustatud huvide kaitseks, milleks on tavaliselt lapse huvid.

Vajalikkuse hindamiseks tuleks küsida järgmisi küsimusi:

a) Kas on tõsine oht lapse elule, tervisele või arengule?

Esiteks peab selliste ohtude kohta olema piisavaid ja konkreetseid tõendeid, näiteks meditsiiniline avaldus või lapse arvamus.

Teiseks tuleks hinnata, kas:

• neid ohtusid on põhjustanud kõnealune lapsevanem

• laps kannataks vanemapoolse vägivalla all, kui ta jääks lapsevanema juurde

näide Tõsine oht lapsevanemalt, mis õigustaks lapse viivitamatut eemaldamist vanema juurest, oleksid tugevad kahtlused seksuaalse kuritarvitamise osas selle vanema poolt.

• laps kannataks ebapiisava hoolitsuse, hariduse vajakajäämise ja vanema emotsionaalse toetuse puudumise tõttu, kui ta selle vanema juurde jääks

näide See nõue oleks täidetud, kui vanem kannataks alkoholisõltuvuse all ja ei annaks lapsele vajalikku hoolt ja tuge.

• on ka teisi spetsiifilisi põhjuseid, miks lapsevanem ei ole suuteline lapse eest hoolitsema ja need põhjused ei sõltu vanema käitumisest

näide Lapsevanem kannatab vaimse või füüsilise haiguse käes, mis teeb lapsele piisava hoolitsuse tagamise võimatuks.

• ohtudest võiks üle saada rahalise ja sotsiaalse abi ja pädevate asutuste poolse tõhusa nõustamisega, et laps võiks vanemaga jääda

näide Vanema vaesus ja/või piisava eluaseme puudumine on probleem, mida võiks lahendada pädevate asutuste poolne toetus ja ei ole iseenesest piisav ja seaduslik põhjus vanema hooldusõiguse peatamiseks.

oluline Pelk asjaolu, et lapse võiks panna tema üleskasvatamiseks kasulikumasse keskkonda, ei ole piisav põhjus vanema hooldusõiguse peatamiseks.

b) Kas õiguspärase eesmärgi saavutamiseks on teisi ja vähem piiravaid meetodeid?

• Kas oli võimalik pakkuda vajalikku rahalist ja sotsiaalset abi, et laps saaks vanema juurde jääda?

• Kas oli võimalik saavutada seda, et teine vanem, sugulane või lähedane peresõber võiks aidata lapse eest hoolitseda?

c) Kas vanema hooldusõiguse peatamise otsus väljastati kiiresti?

Kiiresti väljastatud vanema hooldusõiguse peatamise otsus (erakorraline kohtumäärusega) on eriti ränk piirang vanema õigusele perekonnaelule. Kuid selline meede on seaduslik, kui selleks tegevuseks on piisavalt põhjust.

näide Konkreetse olukorra kiireloomulisus, näiteks lapse elu ja tervise ohustamine, nõuab ametiasutustelt kohest reageerimist.

Mõlemad konkureerivad huvid – sinu õigus perekonnaelule ja teiste isikute, näiteks sinu lapse ja teise vanema õigustatud huvid – peavad olema omavahel tasakaalus, ning riigiasutused peavad õiglase tasakaalu leidma. Peab olema piisavalt argumente, miks teiste huvidel oli sellel konkreetsel juhul suurem kaal.

Lapsevanema hooldusõiguse peatamine on tõsine sekkumine, kuna see lõikab lapse ja vanema suhte teatud ajaks läbi. Lapse huvide kasuks peaks olema piisavalt mõistlikke ja kaalukaid väiteid. Tasakaalustamisprotsessis tuleks hinnata järgmisi aspekte:

a) lapse huvid

Lapse huvides on säilitada tema sidemeid perekonnaliikmetega, välja arvatud juhtudel, kui see kahjustaks lapse tervist ja arengut. Lapse huvide väljaselgitamisel igal konkreetsel juhul peavad ametiasutused arvesse võtma lapse vanust, küpsust ja soove. Loe lisaks lapse huvide põhimõtte kohta.

näide Lapse soov jääda vanema juurde ei ole määrav, kui ta tõenäoliselt kannataks kõne all oleva vanema käe kaudu koduvägivalla all. Sellisel juhul tuleks objektiivselt hinnata, kas lapse huvides oleks olla sellest vanemast eemal, et tagada lapse areng turvalises keskkonnas.

Lapse vanus, vaimne ja füüsiline seisund mängivad otsustausprotsessis erilist rolli. Mida noorem on laps, seda suurem on võimalus, et peale vanema hooldusõiguse peatamist, kui laps on antud teise vanema, eestkostja või kasuvanemate hoole alla, loob ta nendega lähedase suhte. Siis võib olla lapse huvides uusi suhteid mitte segada. Sellisel juhul võib olla raske peatatud hooldusõigust, ja suhet lapsega taastada. Teisisõnu võib noorema lapse hooldusõiguse peatamine viia kõnealusest vanemast võõrandumiseni koos palju piiratumate taasühinemise ja vanema-lapse suhte uuendamise võimalustega.

näide Vanema hooldusõiguse peatamine vastsündinud imiku üle on äärmiselt karm meede, mida võib tarvitusele võtta alles pärast väga hoolikat kaalumist.

b) Milline on vanema käitumine lapse ja teise vanema suhtes?

• Kas lapsevanem kannatab sõltuvuse all, mis teeb lapse eest piisavalt hoolitsemise võimatuks või liiga raskeks?

• Kas vanem on lapse hooletusse jätnud, olnud lapse ja teiste pereliikmete suhtes väärkohtlev ja/või vägivaldne?

• Kui vanemal on need probleemid olnud, kas ta oli motiveeritud vastu võtma ravi ja/või abi ametiasutustelt enne vanema hooldusõiguse peatamist?

• Kas lapsevanem on olnud motiveeritud ja koostöövalmis ametiasutuste suhtes, et olukorrale parim lahendus leida?

• Kas vanem on teadlikult takistanud teisel vanemal lapsega suhelda, kuigi ametiasutus ega kohus suhtlusõigusi ei piiranud?

c) Kas vanemat on diskrimineeritud?

näide Lapsevanema hooldusõigus on peatatud vanema usuliste veendumuste, puude, seksuaalse sättumuse, rassi või vanuse alusel.

See rikub ebavõrdse kohtlemise keeldu.

d) Kas lapsevanemal on lubatud pärast vanema hooldusõiguse peatamist lapsega ühendust võtta ja oma suhtlusõigust teostada?

Võimalus lapsega ühendust võtta ja temaga kohtuda vanema hooldusõiguse peatamise ajal vähendab hooldusõiguse peatamisest põhjustatud karmi mõju vanema perekonnaelu õigusele. 

Loe lisaks vanema suhtlusõiguse piirangute seaduslikkuse kohta. 

e) Kas pärast vanema hooldusõiguse peatamist hoolitses lapse eest teine vanem, sugulane või lähedane peresõber?

Selline meede on leebem piirang, kui lapse asetamine suguluses mitte oleva isiku või spetsialiseerunud hooldusasutuse hoole alla. Näiteks on sellises olukorras õigust lapsega ühendust võtta ja teda külastada üldiselt lihtsam taotleda ja teostada.

f) Kas otsustusprotsess oli õiglane?

Kas lapsevanem oli otsustusprotsessi kaasatud?

Lapsevanema kaasamine tagab, et otsus ei ole ühekülgne ja meelevaldne. Vanemal on õigus:

• olla ära kuulatud ja esitada vanema hooldusõiguse peatamise vastu väiteid

• olla olukorrast täiel määral teavitatud ja saada juurdepääs kõigile asjassepuutuvatele tõenditele, mida ametiasutused on kogunud

Olukorda ja selle tagajärgi tuleks psühhosotsiaalse häire, psüühikahäire või vaimupuudega lapsevanemale selgitada viisil, mida ta mõistab. See võib hõlmata ka õigusabi andmist ning vajadusel nõu ja juhendamist selle otsimisel.

Kui lapsevanemal ei ole võimalust olla otsustamisprotsessi kaasatud ja ära kuulatud, võib see viia selleni, et rikutud on vanema õigust perekonnaelule. Sellegipoolest ei ole vanema osalemine otsustusprotsessis vajalik erandlikes olukordades, nagu siis kui:

• vanemat ei suudeta leida

• vanema füüsiline või vaimne seisund on selline, et ta ei suuda olukorda mõista

• muudes olukordades, kus see oleks võimatu või liiga raske.

Kas ametiasutused on põhjalikult uurinud kogu perekonna olukorda?

See hõlmab kõigi faktiliste, emotsionaalsete, psühholoogiliste, sisuliste ja meditsiiniliste tegurite ja tõendite uurimist ning lapse ja lapsevanema huvide tasakaalustatud ja mõistlikku hindamist.

g) Kui pikk oli otsustusprotsess?

Perekonnaelu tõhus kaitse eeldab, et lapsevanema ja lapse vahelised tulevased suhted tuleks kindlaks määrata võimalikult kiiresti. Menetlust ei tohiks ametiasutuse süül põhjuseta edasi lükata.