Kas vanema suhtlusõigust piirati seaduslikult?

Igasugune vanema suhtlusõiguse piiramine peab olema seadusega lubatud.

Sinu õigust perekonnaelule on rikutud, kui suhtlusõiguse piiramine ei ole seadusega lubatud. Siis ei ole vaja teisi küsimusi läbi vaadata.

Suhtlusõiguse piiramine peab olema suunatud teatud õigustatud huvide kaitsele. Need õigustatud huvid võivad olla näiteks:

• lapse huvide kaitse

• teiste isikute, näiteks teise vanema, seadusliku esindaja või kasuvanemate huvide kaitse

Kui suhtlusõiguse piiramisel õiguspärast eesmärki ei ole, siis ei ole see seaduslik ja sinu õigust perekonnaelule on rikutud. Piirangu vajalikkust ja proportsionaalsust ei ole vaja uurida.

Suhtlusõiguse piiramine peab olema vajalik ja sobiv teiste õigustatud huvide kaitseks.

Tuleks küsida järgmisi küsimusi, et hinnata, kas selline vajadus oli tõepoolest olemas:

a) Kas lapsevanema suhtlusõigus lapsega ohustaks lapse huve?

Vanema suhtlusõiguse piiramine on seaduslik, kui kokkupuude lapsega ohustaks lapse elu, tervist või arengut.

näide Vanema suhtlusõigust võib piirata, kui see vanem on olnud varem lapse suhtes vägivaldne.

b) Kas lapsevanema suhtlusõigus ohustaks teiste isikute huve?

Kui laps on perest välja võetud, võib kohus piirata vanemate suhtlusõigust, kui selline kontakt ohustaks lapse eestkostjat, kasuvanemat, hooldusasutuse töötajaid või teisi lapsi.

c) Kas õiguspärase eesmärgi saavutamiseks on teisi ja vähempiiravaid meetodeid?

Isegi kui vanema suhtlusõigust on piiratud, võib olla teisi vähempiiravaid meetmeid, et kaitsta lapse või teiste isikute õigustatud huve, samal ajal säilitades sinu võimalust lapsega koos aega veeta. Seda võidakse saavutada kehtestades teatavaid piiravaid tingimusi, näiteks erilist kohtumiskohta või järelevalvet teiste isikute või institutsioonide poolt.

Samuti, kui sind on suhtlusõigusest täielikult ilma jäetud, tuleks hinnata võimalust kaitsta sinu õigustatud huve sind oma lapsega suhtlusõigusest täielikult ilma jätmata. Siiski võib olla olukordi, mis nõuavad lapse oluliste huvide, näiteks tema elu või tervise kaitseks ainukese meetmena vanema suhtlusõigusest täielikult ilma jätmist.

Mõlemad konkureerivad huvid – sinu õigus perekonnaelule ja teiste isikute, sealhulgas sinu lapse huvid peavad olema omavahel tasakaalus ja riigiasutused peavad leidma nende vahel õiglase tasakaalu.

Vanema suhtlusõiguse piirangud võivad vanema ja lapse suhet raskendada niivõrd, et need on sisuliselt piiratud. Seetõttu peab olema piisavaid põhjuseid, miks teiste huvid sellel konkreetsel juhul kaaluvad üles sinu suhtlusõiguse oma lapsega. Tasakaalustamisprotsessis tuleks küsida järgmisi küsimusi:

a) lapse huvid

Riigiasutused peavad võtma arvesse lapse vanust, küpsust ja soove, et selgeks teha lapse huvid sellel konkreetsel juhul. Lapse huvides on, et tema sidemed perekonnaliikmetega säiliksid, välja arvatud juhtudel, kui see kahjustaks lapse tervist ja arengut. Loe lisaks lapse huvide põhimõtte kohta.

näide Lapse arvamus ei ole määrav, kui ta tõenäoliselt kannataks kõnealuse vanema vägivalla all. Sellisel juhul tuleks objektiivselt hinnata, kas lapse huvides oleks lapsevanemaga kohtumist vältida, et tagada tema areng turvalises keskkonnas.

Lapse vanus, vaimne ja füüsiline seisund mängivad otsustusprotsessis erilist rolli. Mida noorem on laps, seda suurem on võimalus, et peale vanema suhtlusõiguse äravõtmist, kui laps on antud teise vanema, või isegi kasuvanemate hoole alla, loob ta nendega lähedase suhte ja siis võib olla lapse huvides uusi suhteid mitte katkestada. Teisisõnu võivad lapsega konkakteerumise õigusele seatud piirangud viia võõrandumiseni vanemast, kelle vanema suhtlusõigus on piiratud palju piiratumate võimalustega taasühineda ja uuendada vanema ja lapse suhet.

näide Vanema suhtlusõiguse piirangud imikule või väikelapsele mõjuvad raskemalt peresuhete säilitamise võimalusele ku vanema lapse või teismelise puhul, kellel on vanemaga emotsionaalne side juba tekkinud.

Teisi aspekte tuleks samuti arvesse võtta, näiteks vanema suhtlusõiguse piirang, mis välistab lapse edasist kontakti oma õdede-vendadega, kellega tal on lähedane suhe, ei pruugi lapse huvides olla.

b) Kuidas käitub lapsevanem lapse ja teise vanema suhtes?

• Kas lapsevanem kannatab sõltuvuse all, mis võib last ohustada?

• Kas vanem on lapse hooletusse jätnud, olnud lapse või teiste perekonnaliikmete suhtes väärkohtlev ja/või vägivaldne?

• Kui vanemal on need probleemid, kas ta oli motiveeritud vastu võtma ravi ja/või abi ametiasutustelt enne vanema suhtlusõiguse piiramist?

• Kas lapsevanem on olnud motiveeritud ja koostöövalmis ametiasutuste suhtes, et leida olukorrale parim lahendus enne vanema suhtlusõiguse piiramist?

c) Kas vanemat on diskrimineeritud?

Kui vanema usk, rass, vanus, puue, seksuaalne sättumus või muud alused on olnud otsustavad faktorid tema lapsega suhtlusõiguse piiramisel, rikub see diskrimineerimise keeldu.

d) Kui sul on teisi lapsi, kes on teise vanema hoolduses või riigi hoole all, kas võid nendega ühendust võtta?

Kui sul on teisi lapsi, kes on sarnastel põhjustel teise vanema hoole alla või riigi hoole alla võetud, kuid sul on siiski lubatud mõnega neist ühendust võtta, võib see olla ebavõrdne kohtlemine kõnealuse lapse suhtes. Sellisel juhul vajavad riigiasutused piisavaid põhjuseid sellise erineva suhtumise põhjendamiseks, vastasel juhul võib see rikkuda ebavõrdse kohtlemise keeldu ja õigust perekonnaelule.  

e) Kas otsustusprotsess oli õiglane?

Kas lapsevanem oli otsustusprotsessi kaasatud?

Lapsevanema kaasamine tagab, et otsus ei ole ühekülgne ja meelevaldne. Vanemal on õigus:

• olla ära kuulatud ja esitada vanema hooldusõiguse äravõtmise vastu väiteid

• olla olukorrast täiel määral teavitatud ja saada juurdepääs kõigile asjassepuutuvatele tõenditele, mida ametiasutused on kogunud

Olukorda ja selle tagajärgi tuleks psüühikahäire või vaimupuudega lapsevanemale selgitada viisil, mida ta mõistab. See võib hõlmata ka õigusabi andmist ning vajadusel nõu ja juhendamist selle otsimisel.

Kui lapsevanemal ei ole võimalust olla otsustamisprotsessi kaasatud ja ära kuulatud, võib see viia selleni, et rikutud on vanema õigust perekonnaelule. Sellegipoolest ei ole vanema osalemine otsustusprotsessis vajalik erandlikes olukordades, nagu siis kui:

• vanemat ei suudeta leida

• vanema füüsiline või vaimne seisund on selline, et ta ei suuda olukorda mõista

• muudes olukordades, kus see oleks võimatu või liiga raske

Kas ametiasutused on kogu perekonna olukorda põhjalikult uurinud?

Põhjalik uurimine hõlmab kõigi faktorite ja faktiliste, emotsionaalsete, psühholoogiliste, sisuliste ja meditsiiniliste tegurite ja tõendite uurimist ning lapse ja lapsevanema huvide tasakaalustatud ja mõistlikku hindamist.