Saabudes selle riigi piirile, kus soovid rahvusvahelist kaitset taotleda, on sul kohe teatud õigused.
Välja- või tagasisaatmise lubamatus
Kõige olulisem õigus, mis sul varjupaigataotlejana on, on õigus mitte olla tagasi saadetud tagakiusamiskohta, mida nimetatakse non-refoulement põhimõtteks. See tuleneb 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mis keelab pagulase väljasaatmise territooriumile, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse, usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. See kehtib varjupaigataotlejate kohta riigi territooriumil, piiril või transiiditsoonis.
See põhimõte kajastub ka mitmes muus rahvusvahelises inimõiguste dokumendis, näiteks Euroopa inimõiguste konventsioonis. Piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld hõlmab ka tagasisaatmist, mis tähendab, et riik ei tohi sisserändajat tagasi saata, kui on alust arvata, et teda ähvardab päritoluriigis reaalne piinamise või ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise oht.
Millal see õigus tekib?
See põhimõte kaitseb sind ka siis, kui sa pole otseselt varjupaika taotlenud. Euroopa Liidu ja Eesti õiguse kohaselt peavad piiriametnikud potentsiaalseid varjupaigataotlejaid ennetavalt tuvastama. Kui on viiteid sellele, et isik võib soovida taotleda rahvusvahelist kaitset, peavad ametivõimud selle võimaluse kohta teavet andma.
näide Kohtuasjas Hirsi Jamaa jt vs. Itaalia mõistis Euroopa Inimõiguste Kohus hukka Itaalia ametivõimude poolt merel kinni peetud migrantide sunniviisilise tagasisaatmise Liibüasse. Kohus kinnitas, et non-refoulement põhimõte kehtib laiemalt kui ainult ametlike varjupaigataotluste puhul – võttes arvesse Liibüa olukorda, kus inimõigusi süstemaatiliselt rikutakse, oli Itaalia ametivõimudel kohustus tutvustada varjupaiga taotlemise võimalust.
Muud õigused
Lisaks on sul piiril või transiiditsoonis järgmised peamised õigused:
- õigus saada teavet ja tõlketeenuseid, et hõlbustada ligipääsu varjupaigamenetlusele
- õigus saada nõu asjakohastelt organisatsioonidelt või juristidelt, kelle jaoks riik peab tagama juurdepääsu piiriületuspunktidele
- inimväärikad tingimused ja ebaseadusliku kinnipidamise keeld
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Kui sind peetakse piiriületuspunktis kinni, kuid see ei ole kooskõlas seaduslike alustega ja/või on ebainimlikes tingimustes, võib see rikkuda sinu õigust isikuvabadusele ja –puutumatusele ning piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu.
näide Neli Somaalia varjupaigataotlejat saabusid Pariisi lennujaama, teatades, et põgenesid oma päritoluriigist, kuna riigis valitsev režiim kiusas neid taga. Piiripolitsei keeldus taotlejaid Prantsusmaa territooriumile lubamast, neid hoiti kakskümmend päeva lennujaama transiiditsoonis ja saadeti seejärel välja. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et Pariisi lennujaama transiiditsoonis asuvatele varjupaigataotlejatele kehtivad Prantsuse seadused ja taotlejate transiiditsoonis kinnipidamine tähendab vabaduse võtmist. Kohus tuvastas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 5 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele) rikkumise.
Loe rohkem kinnipidamise kohta.
Kuidas kaevata
Kui leiad, et sinu õigusi on piiril rikutud, on sul võimalus esitada kaebus Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroole või halduskohtule. Loe rohkem kaebamise kohta.