Olukordades, kus toimid selgelt agressiivselt või oled ohuks endale või teistele, peab meditsiiniline personal või politseinikud üritama sind esmalt suuliselt rahustada. Jõumeetmeid võib sinu vastu kasutada ainult siis, kui see meetod on läbi kukkunud. See võib juhtuda sinu psühhiaatriahaiglas viibimise ajal või siis, kui sind saadetakse psühhiaatriahaiglasse. Jõumeetmete kasutamine peab lõppema niipea, kui oled rahunenud.
Saatmise ajal
Sinu saatmise ajal on politseil lubatud kasutada füüsilist jõudu, erilist võitlustehnikat ja erimeetmeid (keemilisi vahendeid, enesekaitseks või avaliku korra või turvalisuse tagamiseks mõeldud esemeid või mehhanisme, mis ei ole relvad). Neid vahendeid võib kasutada vaid siis, kui sa oma tegudega oled ohuks endale või teistele. Erimeetmeid või füüsilist jõudu kasutades peab politsei pidama kinni proportsionaalsusest, s.t nad ei või kasutada rohkem jõudu ja erimeetmeid, kui absoluutselt vajalik ohu ärahoidmiseks.
Igal juhtumil, mil füüsilist jõudu või erimeetmeid on kasutatud, peab politsei kirjutama protokolli, märkides sinna, milliseid meetmeid kasutati, miks need olid vajalikud, kui kaua ohjeldusmeetmeid rakendati ning füüsilised vigastused (kui neid oli), mis saadi erijõu kasutamise tulemusel.
Loe kaebamise võimaluste kohta.
Viibimise ajal
Psühhiaatriahaiglas viibimise ajal võivad meditsiinitöötajad kasutada ohjeldusmeetmeid, kui on tehtud otseseid ähvardusi selle kohta, et võid end või teisi vigastada, või kui näitad välja vägivalda teiste isikute suhtes. Nende ohjeldusmeetmete hulgas on:
- füüsiline ohjeldamine – füüsiline jõu kasutamine sinu ohjeldamiseks
- mehaaniline ohjeldamine – ohjeldamisrihmade kasutamine
- ohjeldamine ravimite abil – ravimite süstimine vastu sinu tahtmist
- eraldusruumi paigutamine – paigutamine eraldi jälgimisruumi
Otsuse ohjeldusmeetmete kasutamise kohta peab tegema arst ja see peab sisalduma sinu haigusloos. Otsusesse peaks arst kirjutama kasutatud meetmed, miks need olid vajalikud, kui kaua ohjeldusmeetmeid rakendati ning füüsilised vigastused (kui neid oli), mis saadi ohjeldusmeetmete kasutamise tulemusel.
Loe kaebamise võimaluste kohta.
Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?
Ebainimlik või alandav kohtlemine
Jõumeetodite kasutamine agressiivsuse kontrollimiseks võib kaasa tuua inimõiguste rikkumise, kui neid rakendatakse ilma mõjuva põhjuseta või liigselt, näiteks jõulisemalt, kui see on vajalik. Selle tulemuseks võib olla ebainimlik või alandav kohtlemine.
Kuid mitte iga olukord ei too kaasa inimõiguste rikkumist. Halb kohtlemine peab ulatuma vähemalt minimaalse raskusastmeni. Hinnates seda, kas sind on hoitud tingimustes, mis on ebainimlikud või alandavad, tuleb arvesse võtta selliseid tegureid, nagu olukorra kestus, selle füüsiline ja psühholoogiline mõju, sinu vanust, sugu ja tervislikku seisundit.
Õigus elule
Liigse füüsilise jõu kasutamine võib kaasa tuua tahtest olenematult paigutatud isiku surma. Kui politsei või meditsiinitöötajad on kasutanud mittevajalikult surmavat jõudu, võib selle tulemuseks olla õiguse elule rikkumine.