Kõige tõsisematel juhtudel peetakse vaenukõnet kriminaalkuriteoks. Kui isikut süüdistatakse kuriteos, nimetatakse teda “süüdistatavaks” ja kriminaalsüüdistust uuritakse kriminaalmenetluses.
Õiguslikud aspektid
Kuritegu
Eesti karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegevus, mis õhutab avalikult vaenu, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste vaadete või majandusliku või sotsiaalse seisundi alusel. Vaenu õhutamine on aga kuritegu ainult juhul, kui toimepandud tegu põhjustab inimese surma või toob kaasa tervisekahjustuse või muid raskeid tagajärgi; või on selle toime pannud isik, keda on varem sellise teo eest karistatud. Karistus võib sellistel juhtudel olla rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Vaenukõnega seotud kriminaalasjades ei ole süüdi mitte ainult autorid. Samuti võidakse vastutada pelgalt vaenukõne levitamise eest, näiteks platvormi pakkumise kaudu sõnumi avaldamise jaoks.
Loe rohkem õiguse kohta õiglasele kohtumenetlusele kriminaalmenetluses.
Hüvitis
Hüvitise taotlemine kohtumenetluse ajal
Eestis võid hüvitist taotleda kriminaalmenetluse kohtueelses etapis. Ohver võib 10 päeva jooksul pärast kriminaaltoimikuga tutvumist esitada tsiviilhagi, milles loetletakse kahjud ja nõutakse hüvitist.
Ohver võib paluda hüvitist mõlema eest:
- kahjustatud või kaotatud vara
näide Kahjustatud auto või raha, mille ohver on kulutanud haiglaraviks.
- moraalsed kannatused
näide Kui ohver rööviti ja teda hoiti vangistuses, võib ta taotleda moraalsete kannatuste hüvitamist. Lisaks võib ohver nõuda moraalsete kannatuste hüvitamist, kui ta sai kuriteo tõttu kehavigastusi.
Hüvitise suurus
Hüvitise suuruse määramisel võtab kohus arvesse järgmist:
- süüteo raskus
- saadud vigastused ja nende tagajärjed
- psühholoogiline trauma, mida ohver võib olla kannatanud, ja muud tegurid