Ohvritel on õigus nõuda vaenukõne tõttu tekkinud kahju hüvitamist.
Kui ohver ei ole vaenukõnega seotud kriminaalmenetluse ajal hüvitist taotlenud, võib ta esitada kahju hüvitamiseks tsiviilhagi. See nõue tuleb esitada maakohtule. Tsiviilhagi kahju hüvitamiseks võib esitada ka siis, kui kohus on süüdistatava õigeks mõistnud.
Ohver võib paluda hüvitist mõlema eest:
- kahjustatud või kaotatud vara
- moraalsed kannatused
Ohver võib algatada tsiviilkohtumenetluse ja nõuda vaenukõne autorilt või levitajalt rahalist hüvitist ka siis, kui kriminaal- ega väärteomenetlust pole algatatud. Sel juhul peab ohver tõendama, et avaldused (või muud väljendusvormid) on põhjustanud talle moraalseid kannatusi või materiaalset kahju.
Kahjunõue laimu eest
Isegi kui solvavad väljendid ei küündinud vaenukõne tasemele ja neid ei peetud kuriteoks, võid siiski pidada neid väljendeid laimavaks ja esitada kahjunõude. Loe rohkem laimamise ja sellise nõude esitamise kohta.
Hüvitise suurus
Hüvitise suuruse määramisel võtab kohus arvesse järgmist:
- süüteo raskus
- saadud vigastused ja nende tagajärjed
- psühholoogiline trauma, mida ohver võib olla kannatanud, ja muud tegurid