Eestis puudub õiguslik raamistik vaenukuritegude eest kaitsmiseks.

Eesti karistusseadustik ei sisalda vaenukuritegu kui konkreetset kuriteoliiki ega vaenumotiivi raskendava asjaoluna. Vaenust ajendatud kuritegusid uuritakse ja nende eest võetakse vastutusele karistusseadustiku üldiste sätete alusel. Kuna Eestis puudub vaenukuritegude regulatsioon, viitab edaspidi vaenukuritegude kohta esitatud teave rahvusvahelistele standarditele ja praktikale.

Teol peab olema kaks elementi, et seda saaks pidada vaenukuriteoks – see peab olema seaduses sätestatud süütegu ja sellel peab olema eelarvamuslik motiiv. Vaenukuritegusid võib pidada äärmuslikuks diskrimineerimise vormiks.

Süütegu

Vaenukuriteo esimene element on süütegu. Vaenukuritegu ei ole iseenesest süütegu ja seetõttu peab inimese või inimeste grupi vastu olema toime pandud baasrikkumine. Süüteol võib olla palju erinevaid vorme. See tegu peab aga seaduses olema määratletud kas kuriteona, väärteona või mõne muu õigusrikkumisena.

näide Baasrikkumine võib esineda tõsiste ähvarduste, füüsiliste rünnakute, vägistamise, mõrva, varalise kahju või muus vormis.

Motiiv

Kui on tuvastatud süüteo toimepanemine, tuleb kaaluda motiivi. Vaenukuriteod on ajendatud eelarvamusest teatud ühiskonnarühmade suhtes. See eristab vaenukuritegusid teistest süütegudest. Vaenukuritegude toimepanemisel on kurjategija valinud ohvri teatud tunnuste tõttu, mis ohvril on. Tunnusteks võivad olla keel, usk, rahvus, rass, sugu, seksuaalne sättumus või muud sarnased tegurid.

oluline Kuigi enamik vaenukuritegude ohvreid kuulub vähemusrühmadesse, pane tähele, et enamusrühmade liikmed võivad samuti osutuda vaenukuritegude ohvriteks.

Sihtmärgiks võib olla üks või mitu inimest või vara, mis on seotud inimrühmaga, millel on konkreetne tunnus.

näide Kui geiklubi vastu on korraldatud süütamisrünnak, peaks riigiasutused uurima, kas juhtum võis olla vaenukuritegu. Juhtumit peetakse vaenukuriteoks ainult siis, kui kurjategija süütas klubi eelarvamuse tõttu, mis tal on LGBT+ kogukonna või konkreetsete LGBT+ kogukonna liikmete vastu.

Loe rohkem vaenukuritegude võimalike ohvrite ja aluste kohta.

Riigi kohustused

Juba enne vaenukuriteo toimepanemist on riigil kohustus inimesi kaitsta selliste kuritegude eest ning tagada ühiskonnas üldine kord ja turvalisus.

Kui vaenukuritegu on toime pandud, peaksid riigiasutused läbi viima tõhusa uurimise, et välja selgitada põhjus ja tuvastada vastutavad isikud. Riigiasutustel on täiendavad kohustused juhtudel, kui kuritegu võib pidada vaenukuriteoks – nad peavad tagama, et uurimine viiakse läbi põhjalikult ja erapooletult. Kõige tähtsam on see, et riigivõimud peavad tegema kõik mõistlikud sammud motiivi paljastamiseks ja tuvastama, kas eelarvamus võis sündmustes rolli mängida.

Kuna vaenukuriteod võivad mõjutada mitte ainult ohvreid, vaid ka kogu kogukonda, mis jagab sama tunnust, peavad riigivõimud rakendama meetmeid, et säilitada kannatanud grupi usaldus riigiasutuste võimekuse vastu neid vaenukuritegude eest kaitsta.

Milliseid inimõiguste rikkumisi võib esineda?

Vaenukuriteod võivad mõjutada nii ohvrite kui ka kurjategijate mitmeid erinevaid inimõigusi.

Materjalid

Viimati uuendatud 24/07/2021