Vaenukõne õhutab avalikult vaenu või vägivalda inimeste või gruppide vastu teatud tunnuste alusel ning seda saab seaduslikult karistada. Samas tuleb vahet teha vaenukõne ja vaenukuritegude vahel.
Vaenukõne ja vaenukuritegude eristamine
Eestis puudub terviklik õigusraamistik, mis kaitseks vaenukõne ja vaenukuritegude eest. Eesti karistusseadustik ei sisalda vaenukuritegu kui konkreetset kuriteoliiki ega vaenumotiivi raskendava asjaoluna. Vaenust ajendatud kuritegusid uuritakse ja nende eest võetakse vastutusele karistusseadustiku üldiste sätete alusel. Eesti karistusseadustik sisaldab "vaenu õhutamise" sätet, kuid kuna säte nõuab "ohtu inimese elule, tervisele või varale", ei ole see praktikas tõhus. Kuna Eestis puudub adekvaatne vaenukõne ja vaenukuritegude regulatsioon, viitab edaspidi vaenukuritegude ja vaenukõne kohta esitatud teave rahvusvahelistele standarditele ja praktikale.
Peaaegu iga seaduses sätestatud süütegu võiks pidada vaenukuriteoks, kui sellel on kaks vajalikku elementi – see on seaduses sätestatud õigusrikkumisena ja sellel on vaenumotiiv. Samas aga vaenukõne on konkreetne süüteoliik. See on avalik väljendus, mis levitab, õhutab, propageerib või õigustab vaenu või vägivalda üksikisiku või grupi vastu nende väärikuse õõnestamise motiiviga, tuginedes teatud tunnustele, näiteks rass, rahvus, sugu, vanus, seksuaalne sättumus, usk või tervislik seisund. Erinevalt vaenukuriteost ei ole vaenukõnel “baasrikkumise” elementi. See tähendab, et kui vaenukõne ei sisalda eelarvamuslikku või sallimatut motiivi, ei eksisteeri karistatavat süütegu. See on ainult inimese väljendus. See tähendab, et vaenukuriteod kui mõiste on vaenukõnest palju laiem.
oluline Vaenukõnel ja vaenukuritegudel on teatud sarnased omadused, nimelt on mõlemad motiveeritud teatud tunnustel põhinevast vihkamisest või sallimatusest inimeste või inimrühmade vastu. Mõnikord võib kurjategija vaenukuriteo ajal avalikult väljendada vaenu või vägivalda ohvri etnilise kuuluvuse, usu või muude tunnuste põhjal.
Vaenukõne ei ole väljendusvabadusega kaitstud.
Loe rohkem vaenukõne kohta.
Vaenukõne elemendid vaenukuritegudes
Vaenukõne elemente võib mõnikord märgata enne vaenukuriteo toimepanemist, selle ajal või pärast seda ning riigil on kohustus selliseid elemente uurida.
näide Kui tunnistajad ütlevad, et kuulsid vägivallatsejat enne geipaari ründamist homofoobseid solvanguid karjumas, tuleks seda uurimise ja edasise tegevuse käigus arvestada.
Kui süüteo toimepanijal on selliseid esemeid nagu raamatud, muusika või plakatid, mis viitavad vaenule või eelarvamustele, tuleks seda samuti uurimise käigus arvesse võtta.
näide Kui pärast rünnakut välismaalaste grupi vastu leiab politsei läbiotsimise käigus vägivallatseja elukohast ksenofoobsed plakatid, peaks seda arvestama.