Mis juhtub, kui sulle antakse rahvusvaheline kaitse?
Positiivne otsus tähendab, et sulle antakse kas pagulasseisund või täiendav kaitse. Kui sulle antakse pagulasseisund, saad elamisloa kolmeks aastaks. Kui sulle antakse täiendav kaitse, saad elamisloa üheks aastaks. Mõlemal juhul saab elamisluba pikendada, kui asjaolud pole muutunud. Elamisloa pikendamist pead taotlema neli kuud enne selle kehtivuse lõppemist.
Kvalifikatsioonidirektiiv ja välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadus esitavad loetelu õigustest, mis kaasnevad rahvusvahelise kaitse seisundiga.
Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana kohe pärast kaitse saamist. Rahvusvahelise kaitse saajatele pakutakse kodanikega samaväärsetel tingimustel selliseid teenuseid nagu täiskasvanute tööhõivealased haridusvõimalused, kutseõpe, oskuste täiendamise jaoks vajalikud koolitused, tööpraktikad ja Töötukassa nõustamisteenused.
Kõigil rahvusvahelise kaitse saanud alaealistel on täielik juurdepääs haridussüsteemile samadel tingimustel kui kodanikel. Rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanutel on juurdepääs üldharidussüsteemile samadel tingimustel kui riigis seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel.
Liikmesriigid peavad tagama rahvusvahelise kaitse saajate ja kodanike võrdse kohtlemise välisriigi diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise menetluste raames. Rahvusvahelise kaitse saajatele, kellel ei ole võimalik esitada dokumente oma kvalifikatsiooni kohta, tuleb võimaldada juurdepääs asjakohastele eelneva õppe hindamise, tunnustamise ja arvestamise meetmetele.
Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus saada vajalikku sotsiaalabi, samaväärsetel tingimustel nagu seda antakse kodanikele. Erandina üldreeglist võivad liikmesriigid piirata täiendava kaitse seisundi saajatele antavat sotsiaalabi põhihüvedega, mida sellisel juhul antakse kodanikega samas ulatuses ja samadel tingimustel.
Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus saada tervishoiuteenuseid samadel tingimustel nagu kodanikel.
Rahvusvahelise kaitse saajatel on juurdepääs majutusvõimalustele samadel tingimustel kui teistel riigis seaduslikult elavatel kolmandate riikide kodanikel.
Rahvusvahelise kaitse saajatel on riigisisene liikumisvabadus samadel tingimustel, mis on ette nähtud teistele territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele. Euroopa Liidus on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus reisida 90 päeva 180 päeva jooksul. Väljaspool Europa Liitu erinevad sisenemisega seotud nõuded ja reeglid riigiti.
Pärast rahvusvahelise kaitse andmist palub Politsei- ja Piirivalveamet rahvusvahelise kaitse saajatel osaleda kohanemisprogrammis, mis annab vastused küsimustele Eesti elu praktiliste aspektide kohta ja õpetab põhilisi eesti keele oskusi.