Kui teine vanem on sinu lapse õiguseta teise riiki viinud, on sul õigus taotleda lapse tagasitoomist. Võid valida, milline tagasisaatmise menetlus sulle kõige paremini sobib.
Tagasisaatmise menetluste liigid
On olemas neli erivat tagasisaatmise menetlust, millest valida, kui sinu laps on õiguseta teise riiki ära viidud.
oluline Selles juhendis kirjeldatud tagasisaatmise menetlused on asjakohased ainult juhul, kui mõlemad asjassepuutuvad riigid (lapse eelmine ja praegune elukohariik) on Haagi konventsiooni liikmesriigid.
Kui laps viidi Eestist teise riiki
Kui sinu laps viidi õiguseta Eestist teise riiki, võid:
- pöörduda Eesti keskasutuse poole (Justiitsministeerium), et valmistada ette taotlus lapse Eestisse tagasisaatmiseks. Ministeerium hindab sinu taotlust ja kui ta nõustub, et sinu laps viidi ära ilma õiguseta, täidab ta taotluse ja saadab selle vastavale riigile. Samuti võib ta anda sulle konsultatsiooni, kui valmistad ise taotlust ette.
- pöörduda selle riigi keskasutuse poole, kuhu sinu laps ilma õiguseta viidi nõudega tuua laps tagasi Eestisse
- pöörduda üldise kohtualluvusega kohtu (tsiviilkohtu) poole Eestis, et esitada taotlus lapse Eestisse tagasaatmiseks. Kohus hindab sinu taotlust ja kui ta nõustub, et see on põhjendatud, taotleb Justiitsministeeriumilt, et see jätkaks tagasisaatmise menetlust ning saadaks taotluse asjassepuutuvasse riiki
- pöörduda selle riigi kohtusse, kuhu sinu laps õiguseta viidi, et saada otsus lapse Eestisse tagasisaatmise kohta. Kohus otsustab otse, kas sinu laps tuleks oma eelmisse elukohariiki (s.t Eestisse) tagasi saata.
Kui laps viidi teisest riigist Eestisse
Kui sinu laps viidi õiguseta teisest riigist Eestisse, võid:
- pöörduda lapse eelmise elukohariigi keskasutuse poole, et valmistada ette taotlus lapse sellesse riiki tagasi saatmiseks
- pöörduda Eesti keskasutuse poole (Justiitsministeerium) nõudega lapse tagasisaatmiseks tema eelmisse elukohariiki
- pöörduda üldise kohtualluvusega kohtu (tsiviilkohtu) poole Eestis, et taotleda otsust lapse eelmisse elukohariiki tagasisaatmiseks. Kohus otsustab otse, kas sinu laps tuleks oma eelmisse elukohariiki tagasi saata
- pöörduda lapse eelmise elukohariigi kohtusse, et esitada taotlus lapse sellesse riiki tagasi saatmiseks
Võid küsida konkreetsete menetluste kohta täpsemat teavet selle riigi keskasutuselt, kus taotluse esitad (Eestis on see asutus Justiitsministeerium). Kui alustasid taotlusega kesksele (pädevale) asutusele, kuid see menetlus osutus ebaõnnestunuks, võid jätkata, esitades taotluse kohtule. Loe lisaks tagasisaatmise menetlusest kohtus.
märkus Kuigi tagasisaatmise menetlust tuleks käsitleda võimalikult kiiresti, tuleks meeles pidada seda, et selle pikkust võivad mõjutada erinevad asjaolud, sealhulgas, kas laps viidi ELi liikmesriiki või sellest välja, ning kui kaua laps on veetnud oma praeguses elukohariigis.
Ajaline piirang
Lapse huvide kaitseks tuleks tagasisaatmise menetlus läbi viia viivitamatult, olgu see siis keskasutuses või kohtus. Riiklikud asutused ja kohtud peavad otsuse langetama kuue nädala jooksul alates menetluse alustamisest.
näide Lõplik otsus, mis on tehtud kuus kuud peale taotluse esitamist, võib viia sinu perekonnaelu õiguse rikkumiseni, välja arvatud juhul, kui asutusel või kohtul on viivituseks head põhjused. Need põhjused võivad olla sinu enda tegevused menetluse viivitamiselt, lapse tervislik seisund, objektiivsed raskused lapse leidmisel jne.
Tagasisaatmise menetluse tulemus
Kui sinu lapse tagasisaatmise taotlus on esitatud selle riigi keskasutusele, kus ta praegu elab, teevad selle riigi pädevad asutused selgeks lapse asukoha, püüavad pidada läbirääkimisi lapse vabatahtlikuks tagasisaatmiseks jne.
Kui lapse vabatahtlik tagasisaatmine ei ole võimalik, otsustab selle riigi kohus, kuhu laps on viidud, otse, kas sinu laps tuleks tagastada oma eelmisse elukoha riiki. Loe lisaks tagasisaatmise menetluse kohta kohtus.