Otsustades, kas sinu laps tuleks tagasi saata oma eelmisse elukohariiki, peab sinu lapse praeguse elukohariigi kohus arvesse võtma lapse huve ja mõlema lapsevanema huve.
Tagasisaatmise otsuse saab teha vaid sinu lapse praeguse elukohariigi kohus. Võid taotluse saata sellele kohtule otse või paluda, et Eesti või teise riigi riigiasutused (Eestis: Justiitsministeerium) sind menetluses abistaksid.
Otsustades, kas sinu laps tagasi saata, peab kohus kogu tagasisaatmise menetluse jooksul jälgima mitmeid inimõigustega seotud aspekte.
Lapse huvid
Lapse vanemad, riigiasutused ja kohtud peavad alati arvesse võtma lapse huve kõigis teda mõjutada võivates otsustes, sealhulgas tagasisaatmise otsuses. Igal konkreetsel juhul võivad lapse huvid varieeruda sõltuvalt tema vanusest, küpsusest, soovidest, eelnevatest kogemustest ja muudest teguritest.
näide Kui laps on pärast mitut aastat resideerumist edukalt uue keskkonnaga kohanenud, ei pruugi tagasipöördumine eelmisse elukohariiki olla tema huvides.
Lisaks võib teise riiki kolimise korral olla lapse huvides ka:
- säilitada sidemeid oma perekonnaliikmetega, välja arvatud, kui on tõestatud, et sellised sidemed on lapsele ebasoovitavad
- areneda turvalises ja usaldusväärses keskkonnas
näide Lapse huvides võib olla pöörduda tagasi oma eelmisse elukohariiki, kui peaaegu kõik tema perekonnaliikmed, näiteks õed-vennad või lapsevanem, kes hoolitses lapse eest kuni tema äraviimiseni, elavad seal.
Lapsevanemate huvid
Kuigi lapse huvid on kohtu jaoks esimesel kohal, peab ta andma ka tasakaalustatud ja mõistliku hinnangu mõlema vanema huvide kohta ning iseäranis huvi kohta omada regulaarset kontakti oma lapsega.
näide Kui psühholoog hindab last ja jõuab järeldusele, et laps võib oma algsesse elukohariiki tagasi pöörduda, kuid tema ema peab teda saatma, peaks kohus uurima ka lapse võimet kolida teise riiki, näiteks seda, kas ta tunneb selle riigi keelt jne.
Kohustus ära kuulata mõlemad vanemad ja laps
Kohtuistung peab toimuma suuliselt ja ära kuulata tuleb mõlemad vanemad (või eestkostjad). Kohus peab võimaluse korral ära kuulama ka lapse, võttes arvesse tema vanust ja küpsust. Kohus peab neid arvamusi arvesse võtma, eriti lapse väljendatut, et teha kindlaks lapse huvid sellel konkreetsel juhul.
Kohus peab lapse ära kuulama, kuid võib keelduda tema arvamust arvestamast, kui kohtul on põhjendatud põhjused nii käitumiseks, näiteks võimalik oht lapse elule või tervisele.
oluline Kohus ei saa keelduda lapse tagasisaatmisest, kui tagasisaatmist taotlenud vanemale ei ole antud võimalust olla kohtu poolt ära kuulatud.
Lapse tagasisaatmisest keeldumine
Põhimõtteliselt, kui on möödunud vähem kui aasta sellest, kui laps viidi õiguseta teise riiki, peaks pädev asutus või kohus määrama lapse tagasisaatmise tema eelmisse elukohariiki.
Kohus võib otsustada lapse tagasisaatmist mitte määrata ainult siis, kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumitest:
- tagasisaatmist taotlev vanem ei teostanud vanema hooldusõigust lapse õiguseta äraviimise ajal
näide Mahajäänud lapsevanem ei ole näidanud üles mingit huvi lapse üleskasvatamise või temaga kontakti säilitamise vastu ega võtnud osa lapse kohta otsuste tegemisest.
- on tõsine oht, et lapse tagasipöördumine avaldaks talle füüsilist või psühholoogilist kahju või asetaks ta muul viisil talumatusse olukorda
näide On põhjust uskuda, et mahajäänud vanem on last seksuaalselt kuritarvitanud.
- on möödunud vähemalt üks aasta lapse õiguseta äraviimise kuupäevast ja laps on nüüd uue keskkonnaga kohanenud
näide Laps on harjunud lasteaia või kooli- ja haridussüsteemiga, õppinud keelt, leidnud uusi sõpru jne.
- laps, kes on oma vanuse ja küpsuse tõttu võimeline oma arvamust korralikult sõnastama, on tagasipöördumise vastu
märkus Kui kohtul on veenvaid põhjuseid järelduse tegemiseks, et praeguses elukohariigis viibimine ei ole lapse jaoks soovitav ja ei ole tema huvides, võib ta siiski lapse tagasisaatmise kasuks otsustada.
- kui lapse tagasisaatmine oma eelmisse elukohariiki paneks ta olukorda, mis on vastuolus põhiliste inimõiguste standarditega lapse praeguses elukohariigis
oluline Kohus saab otsustada vaid selle üle, kas laps peaks tagasi pöörduma riiki, kus ta varem elas. Kohus ei otsusta hooldusõiguse ja juurdepääsuõiguse üle ja ei määra vanemat, kellega laps peaks elama. Need on küsimused hooldusõiguse menetlusele ja nende üle võib otsustada riiklik kohus pärast lapse tagasisaatmist. Sellisel juhul peaks huvitatud vanem algatama kohtus vanema hooldusõiguse menetluse. Loe lisaks vanema hooldusõiguse kohta.